Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - skönja ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
skönja/slag
—tävlan, —tävling iludusvõistlus, —vård
iluravi.
skönj|a2 tr. märkama, nägema, silmama, —as2
dep. paistma, —bar adj. nähtav, märgatav,
tuntav, s. förbättring märgatav paremus,
skör adj. habras, rabe, õrn, kergesti murduv,
—het —en haprus, rabedus. —|a —an,—or
täke; mõra, pragu. —as1 dep. pragunema.
—na1 intr. hapraks minema,
skörbjugg —en skorbuut. —sört bot. merisalat.
skörd —en,—ar lõikus, koristamine, (vilja)saak,
(in)bärga s-en vilja koristama. —a1 tr.
lõikama, koguma, (vilja) koristama,
skörde|and årh. lõikusaeg. —fest lõikuspidu,
—folk viljakoristajad. —man lõikaja,
vil-jakoristaja; fig. surm. —maskin põll.
lõikusmasin. —månad lõikuskuu, —tid
lõikusaeg. —tröska põll. kombain, —utsikter
pl. saagilootused, lõikus väljavaated,
skörl —en miner, turmaliin,
skörlevnad van. liiderlik elu.
skört —et,= hõlm, (på frack) saba. —a1 tr., s. upp
üles käärima, —röck sabakuub.
sköt v. sköt|e —en,—ar liik kalavõrke, —båt kal.
võrgupaat. —lägg — et,= võrgujada. —sten
võrgukivi.
sköt|a2 I. tr. hoolitsema, hoidma, hooldama,
põetama, ravima; käitlema, käsitsema;
toimetama, õiendama, den saken s-er jag
selle asja eest hoolitsen mina, s-en apparat
aparaati käsitsema, s-a en affär äri ajama,
s-a hushållet majapidamist juhtima, s-a sina
kort fig. head mängu mängima, s-a om
hoolitsema (millegi eest), muretsema,
toimetama, låt mig s-a om den saken jäta see
minu mureks. II. refl. enese eest hoolitsema,
han s-er sig bra ta täidab oma kohuseid
hästi, ta on korralik inimene, s-a sig (om
djur) fam. oma tarbeid õiendama, —ar|e
—(e)n,= (haige)põetaja; hoidja, valvur,
hooldaja, —bord mähkimislaud. —ersk|a
—an,—or haigepõetajanna, halastajaõde;
lapsehoidja, —sel ~n hool, hoolitsus, põetus,
ravi; kasvatus, —sam adj. korralik,
kohusetruu.
sköte —t,—n süli, rüpp, üsk, sitta i ngns s. kellegi
süles istuma, utgå ur s-t sündima, —barn
sülelaps; pailaps, soosik, lyckans s. saatuse
pailaps, —synd nõrk külg. —vän
südame-sõber.
skövl|a1 tr. rüüstama, laastama, s-a ngt i grund
midagi põhjalikult laastama, s-ade
äktenskap purunenud abielud, —ar|e —(e)n,=
rüüstaja, laastaja. —ing ~en,~ar rüüstamine,
laastamine. — lingståg rüüsteretk.
’slabb adj., mer. lõtv, lodev. —a1 tr., mer. köit
ümber siduma.
2slabb —et solk; solistamine, solgerdamine. —a1
intr. solistama. —ig adj. märg, määrdunud.
slabbertack|a —an,—or fam. keelepeksja,
klatši-ja.
slabbra1 intr., fam. keelt peksma, klatšima.
släck adj., mer. lõtv. —a1 intr. ja tr. lõdvalt
rippuma, ripnema; lõdvaks tegema,
lõdvendama.
släcks [—a— v. —ä—] pl. pikad laiad püksid (eriti
naistele).
sladd —en,—ar 1 .põll. libisti. 2. köie—, kaabliots.
3. (elektri) juhe. 4. lonks, tilk, komma på s-en
fig. viimaseks jääma, komma med på s-en
kogemata kaasa tulema, kaasa juhtuma, —a1
I. tr., põll. libistama. II. intr. libisema, —harv
põll. valtsäke.
sladd|er —ret fam. lobisemine, tühi jutt,
keelepeks. ~kär(r)ing, ~tack|a —an,—or,
Maska fam. keelekandja. —ra1 intr.
lobisema, keelt peksma; välja lobisema.
—rar|e —(e)n,= lobiseja, —rig adj. lobiseja,
lobisev.
sladdrig adj. lõtv, lodev, vormitu.
slaf —en,—ar vulg. magamiskoht. — a1 intr., vulg.
magama.
slafs 1. —et fam. lohakus, räpasus. 2. —en,—ar
fam. lohakas inimene. —|a 1. —an,—or
lohakas naine. 2.1 intr. lürpima, lurinal
sööma; plärtsuma, s-a i sig (toitu) sisse
lar-pima. —ig adj., fam. lohakas.
^lag —et,= liik, sort, laad, olika s-s människor
mitut liiki inimesi, alla s-s igasugused,
många s-s mitmesugused, olika s-s
erisugused, erilaadsed, samma s-s
samalaadsed, två s-s kahesugused, ett s-s
mingisugune.
2slag —et,= 1. löök, hoop, ett s. för örat
kõrvakiil, (hjärtats, pulsens s. ka) tukse, tuige,
det var ett hårt s. för honom see oli talle
raskeks hoobiks, på s-et tolv täpselt kell
kaksteist, göra s. i saken asja otsustama,
komma på s-et täpselt tulema. 2. (tid) mõni
aeg, mõnda aega, ett litet s. veidi aega. 3.
lahing, sjös. merelahing. 4. med. rabandus, få
s. rabandust saama. 5. tehn. (varv, kolvslag
jne.) käik, tiir; mer. (vid kryssning) tiir, vrida
om nyckeln två s. võtit kaks korda ringi
keerama. 6. (duvslag) tuvimaja. 7. (rockslag)
käänis, rabatt. 8. jahind. tiir; jäljed, få s. på
ngt millestki haisu ninasse saama. 9. mer.
laeva mõhk. 10. geol. lõhe. — |a —an,—or
koot, pint. —anfall rabandus, —björn loomi
murdev karu. —born 1. soalaad
(kangaspuudel). 2. teevaldas. —bord
klapplaud. —däng|a — an,—or lööklaul. —en
adj. part. kohkunud, jahmunud, rabatud;
vrd. slå. — fjäder löögivedru. —fält
444
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
