Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - svämbildning ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
svämbildning/svärta
jasurm. —fodra1 tr. halvasti söötma, söögiga
näljutama. —föda2 tr. mitteküllaldaselt
toitma. —gräns, leva på s-en näljaga võitlema,
—konstnär nälgimiskunstnik. —kur näljakuur.
—lön näljapalk. —rem, dra åt s-men
püksirihma pingutama, nälgima, —tull aj., pol.
tera-viljaimpordi raskendamine tolli abil.
sväm|bildning sete, settimine. —land geol.
uht-maa. —lera geol. uhtsavi. —ma1, s. över I. tr.
üle ujutama, uputama. II. intr. tulvama, üle
kallaste tõusma, —sand geol. uhtliiv.
sväng —en,—ar 1. (rörelse i kretsform)
pöörlemine, pööre, keerlemine, ta sig en s. korra
tantsu keerutama, tantsima. 2. (krök, bukt)
käänak, käär, vägen gör en s. tee teeb käänaku.
3. (tur, ’runda’) tiir, tuur, ring, göra en s.
kring parken ümber pargi jalutama. 4. fig.,
vara med i s-en seltskondlikust elust osa
võtma. —a2 I. tr. vibutama, lehvitama,
lennutama, keerutama, s. hatten till avsked
jumalagajätuks kübarat lehvitama, s. till ngt fig.
midagi kiiresti valmis tegema. II. intr. 1.
õõtsuma, võnkuma, lehvima, s. med armarna
kätega vehkima. 2. pöörduma, pööret
tegema, ära pöörama, s. åt sidan kõrvale
pöörduma; rõhut. abis.: s. av ära pöörduma, s. in
på en biväg kõrvalteele pöörduma, s. om
keerlema; ümber pöörduma; fig. oma
vaateid muutma, s. om i dansen tantsus
keerlema, tantsu keerutama, s. om på klacken end
kanna peal ringi keerama, kanna peal ringi
pöörduma, s. omkring keerlema, vagnen
svängde upp på gården vanker pöördus v.
sõitis õue, s. över på andra sidan teisele
poole üle minema. III. refl. 1. keerlema,
pöörlema, tiirlema, jorden svänger sig kring sin
axel maakera pöörleb oma telje ümber. 2.
(göra undanflykter) põiklema, ettekäändeid
leidma. 3. fam., s. sig med ngt millegagi
suu-rustlema, s. sig med många främmande ord
võõrsõnadega suurustlema, palju võõrsõnu
tarvitama, —bar adj. pööratav, —born
pööratav teetõke. —bro tehn. pöördsild. —d adj.
part. kõver, painutatud, lookas, kaarjas,
kumer, kappan är s. i ryggen palitu on taljes.
—dorr pöörduks. —| el —eln,—lar kaevuvinn;
ais, vehmer; kolk. —gunga kiik. —hjul
hoora-tas. —hylla pöördriiul—krän tehn.
pöörd-kraana. —ning —en,—ar vibutamine,
keerutamine, lehvitamine; võnkumine, võnge,
vibratsioon; pööre,
ümberpööramine;muutus. —ningsamplitud füüs. võnkeamplituud.
—ningskrets füüs. võnkering. —ningstal füüs.
võnkesagedus. —om [—åm] muutm. tants, ta
sig en s. korraks tantsu keerutama, —plog
põll. pöördader. —rum liikumis—,
tegevusruum.
svär|a4 intr. ja tr. 1. (använda svordomar)
kiruma, vanduma, s-a över ngt millegi üle
vanduma, s-a som en borstbindare vanduma nagu
voorimees. 2. (gå ed) vanduma, vandega
kinnitama, vannet andma, s-a ngt trohet
kellelegi truudust vanduma, s-a sig fri från ngt
ennast millestki puhtaks pesema, s-a falskt
valet vanduma, s-a på ngt millegi peale
vanduma, midagi vandega kinnitama, s-a vid ngt
millegi nimel vanduma. 3. (ej passa
tillsammans) s-a emot ngt millestki erinema,
millegagi mitte sobima, färgerna s. emot varandra
värvid ei sobi kokku, —ord fam., vt.
svordom.
svärd —et,= mõõk; ehit. keeltapp, dra sitt s.
mõõka tupest välja tõmbama, ett tveeggat s.
fig. kaheteraline mõõk, förgöra med eld och
s. tule ja mõõgaga hävitama; liitsõn., vt. ka
svärds— ali. —beväpnad adj. part. mõõgaga
varustatud, —fisk zool. mõõkkala, —formig
adj. mõõgakujuline, mõõkjas.
svär|dotter minia. —fa(de)r äi, mehe—, naiseisa.
—föräldrar mehe—, naisevanemad. —mo(de)r
ämm, mehe—, naiseema. —son väimees,
svärds|böna bot. mõõkuba, türgi uba. —dans
mõõgatants. —egg mõõgatera. —fäste
mõõ-gapide. —hugg mõõgahoop. —klinga
mõõgatera. —lilja bot. võhumõõk, —linjen
mees-joon, meesliin. —man aumärgiga allohvitser,
—medalj aumärk reameestele, —orden aj.
mõõgaordu, —riddare aj. mõõgarüütel.
—rid-darorden aj. mõõgavendade ordu. —sidan
meesjoon; meestepool. —slag mõõgahoop.
—slukare mõõganeelaja.
svärja4 vt. svära. —nde —t subst. part. kirumine,
vandumine. —re —n,= kiruja, vanduja,
svärm —en,—ar parv, hulk, salk, kari, trobikond;
(bi—) (mesilas)pere, sülem, en s. ungdomar
trobikond noori. —a1 intr. 1. kihama,
lendlema, (om myggor ka) suruma, (om bin) peret
heitma, det s-r av fisk i dammen tiik kihab
kaladest. 2. unistama, sitta på en bänk och s.
i månskenet pingil istudes kuuvalgel
unistama, s. för ngn kellestki vaimustatud olema,
—are —n,= unistaja; entusiast, —eri [—i]
—(e)t,—er unistus, unistamine, ülivaimustus,
entusiasm; armumine; armastatu. —ersk|a
—an,—or naisunistaja. —isk adj. unistav,
—ning —en kihamine, surumine;
pereheitmi-ne. —ningstid (mesilaste) pereheitmisaeg.
svärt|a 1. —an must värv; (tryck—) trükimust,
(sko—) must kinga—, saapamääre. 2.
—an,—or zool. vaeras. 3.1 tr. mustaks
tegema, s-a skorna kingi määrima, s-a av sig
musta värvi välja andma, s-a ned (ner) sig
ennast ära määrima, s-a ned sin motståndare
oma vastast mustama.
497
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
