- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
77

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - B - brytbar ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

brytbar

77

brädvägg

lahku minema; meningarna bröt sig
häftigt arvamused läksid teravalt
lahku

bryt I bar murduv, purunev, habras;
-~ning 1) murdmine; murdumine; 2)
murrang; 3) katkestamine;
~nings-punkt -en füüs. murdumispunkt;
~ningstid -en murranguline aeg v.
periood, üleminekuaeg; ~ningsvinkel
s2 füüs. murdumisnurk; ~ningsålder
-n murdeiga
bråck vt. broek II

bråd kiire, rutuline, pakiline, hädaline;
mitt under den ~aste tiden kõige
kibedamal ajal; jag har brått mul on
kiire; en ~ död äkiline surm; ~
potatis varajane kartul; ett brått slut järsk
lõpp; ~brasket vt. ~rasket; ~djup
1. s7 jäärak, kuristik, sügavik; 2. adj.
jääras, järsk; här år det ~ t siin läheb
järsult sügavaks; ~död -en med.
äkk- v. äkiline surm; ~ mogen
varaküps, enneaegu valminud; ~ mogna
[-u:g-] vi vara küpseks saama,
enneaegu valmima; ~ mognad [-u:g-] -en
varaküpsus, enneaegne valmimine;
~rasket: i ~ kõnek. ruttu, kiiresti;
inte i ~ mitte nii pea
brådska [broska] 1. -n kiir, rutt;
kiirustamine, ruttamine; det är ingen ~ pole
kiiret; i ~n kiirustades, tõtates,
kiiruga, rutuga; hon gör sig ingen ~ med
det ta ei kiirusta sellega; 2. vi
kiirustama, ruttama; han ~r inte med
arbetet ta ei kiirusta tööga; det ~r inte
med betalningen maksmisega pole
kiiret; ~ nde kiire, rutuline, pakiline
bråd | stupa adv. järsku, järsult; kohe;
~ stupande adj. p. järsk, jääras;
~ störta vi ülepeakaela kiirustama v.
ruttama; ~ störtad adj. p. kiire,
äkiline; ennatlik, järelemõtlematu
bråk I s7 mat. murd(arv); vanligt ~
liht-murd

bråk II s7 1) kisa, kära; mycket ~ för
ingenting palju kära ei millestki;
ställa till ~ kära tegema, tüli tõstma;
2] vaev, tüli, pahandus, sekeldus
bråka I vi kära tegema, lärmitsema,

rahu rikkuma; tülitsema
bråka II vi murdma; ~ lin linu kolkima
v. lõugutama; ~ sin hjärna (sitt
huvud) med ngt pilti, millegi kallal
pead murdma
bråkdel [-o:-] s2 murdosa
bråk|ig 1) kära- v. mürarikas, lärmakas;
riiakas; 2) vaevaline, raske; ~ makare,
~ stake s2 lärmitseja; toriseja
bråktal [-o:-] s7 mat. murdarv
brånad -en kirg, kirehoog; kiim

brås dep. v4: ~ på ngn kellegagi
sarnanema, kellegi moodi olema
bråte s2 1) haokuhi; palgivirn; 2) rämps,
koli

brått adj. neutr. vt. bråd
bråttom [-om] adv.: ha ~ med ngt
millegagi kiirustama; det är inte ~ med
det sellega pole kiiret; hon fick ~
hem ta hakkas koju kiirustama v.
kippuma

bräcka I 1. sl mõra, pragu, lõhe; ge ngn
~n (en ~) pilti, kõnek. kellelegi
nina peale v. õpetust andma; 2. v3 1)
murdma; hans hälsa är bräckt pilti, tal
on tervis läbi; ~ av ära v. maha
murdma; ~ upp lahti murdma; 2)
algama; dagen bräcker päev koidab; 2)
kõnek. nina peale v. õpetust andma;
üle trumpama
bräcka II sl bot. kivirik
bräcka III v3 kok. küpsetama, praadima,

pruunistama, röstima
bräckjärn s7 sõrgkang
bräckkorv [-o-] s2 kok. praevorst
bräcklig kergesti murduv, habras, rabe;
nõrk, väeti, vilets, jõuetu; ~ hälsa
nõrk tervis; en ~ gubbe väeti
vanamees

bräckt 1) soolasevõitu; ~ vatten
riim-vesi; 2) praetud, röstitud; ~ skinka
röstitud sink
bräda 1. sl vt. bräde 1); 2. vi kõnek. üle

trumpama, ületama, välja lööma
bräd| bekläda [bre:d-] v2 laudadega
katma v. vooderdama; ~bit s2
lauatükk; ~ botten [-o-] s2 laudpõhi
brädd s2 äär, serv; fylla glaset till ~en
klaasi ääreni täitma; stiga över sina
~ar üle kallaste tõusma; stå på
gravens ~ pilti, ühe jalaga hauas olema;
~a vi ääreni täitma; hans liv var ~ t
av sorger pilti, ta elu oli täis muret;
~ad ääreni täidetud; ~full ääreni
täis

bräde s4, s6 1) (sae)laud; av ~r laud-,
laudadest (tehtud); slå ngn ur ~ t pilti.
kedagi üle trumpama v. ületama; sätta
allt på ett ~ pilti, kõike (ühele)
kaardile panema, kõigega riskima; betala
allt på ett ~ pilti, kõike korraga
maksma; 2) male- v. kabelaud; 3) vt.
brädspel

bräd| fodra [bre:d] vi vt. brädbekläda;
~golv [-o-] s7 laudpõrand; ~gård
s2 laualadu; ~lapp s2 vt. brädbit;
~plank s7 laudaed, -tara, plank(aed);
— skjul s7 1) laudkuur; 2) lauakuur;
~spel s7 trikk-trakk (teat. lauamäng);
~ stapel s2 lauavirn; ~såg s2 ehit.
lauasaag; ~vägg s2 laudsein;
laudadest vahesein

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0077.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free